järelsuvi on mul veneetsias.
ühe saare peal peetakse festivali. lipupunastel vaipadel jalutavad tuntud staarid, tundmatud staarid, tohutu hunnik staare matkivaid inimesi ja armetu kogus ülejäänusid.
paadiga sõidavad mööda lawrence fisburnid ja al pacinod.
kinosaalidesse on raske pääseda, sest kokkuvõttes on inimesi ikkagi mitte nii armetu kogus.
see on tõsi, ehkki mul on peen kaelakaart
ükspäev mahtusime siiski tuhande kolmesaja kohalisse kinosaali. näidati al pacino tuttuut "wilde salome'd". no oli see alles armetu film!
täna mahtusime isegi väiksemasse saali. näidati lugu tšernobõli üleelanutest. la terre outragée. no oli see alles väheusutav film!
kui nii edasi läheb, siis ma tulen tagasi koju ja ülbitsen, et veneetsias ei näegi häid linateoseid. kui just arvutist ei otsi.
kui nii edasi ei lähe, siis ma vaatan homme "dark horse'i", mille kohta režissöör todd on öelnud: "I suppose I just wanted to see if I could make a movie without rape, paedophilia or masturbation. I always think it’s important to challenge oneself."
katsumused on tõesõna teretulnud.
2 kõla:
Assaaa... aga kui filmid ei kõlba, siis jäätis ikka kõlbab ja kitsad tänavad veinijoovate vanameeste ja kuivava pesuga ka!
jäätis jah! jäätis jah! ja ootamatud katedraalid iga nuka taga. ja rotid ja!
Postitage kommentaar