force majeure

ühel öösel astus palatisse nr 10 vanem vene daam, range soengujoone ja roosa pükskostüümiga. ta tuli minu kanüüli otsa uusi tilkasid toppima. vaatas toda tillukest titte, kes mu kõrval magas, ja küsis elegantse aktsendiga, kas tegu on poisslapsega.
- on küll.
siis päris proua meditsiiniõde, et kas ka nimi on juba olemas.
- ei ole.
ja proua õde pakkus, et tema arvates on kõige ilusam nimi maailmas kalev. et selles on kõik "mehelik loomus" (õigemini kasutas ta selleks üht imeilusat venekeelset väljendit). et meie "abikaasaga" võiksime kaaluda.

oleks see uni olnud, siis ilmselt kaalukski.
aga see polnud teps mitte uni.
oeh.

lugeja küsib:

 Indigo ütles...

ära oled tydinend juba jah?:) äkki on midagi veel tegemata.. mille järgi ta ootab. oled sauna ja seksi juba proovinud?

*

hah! ega me rumalad ole! kõik klassikalised vahendid (ee... õlu, refleksioloogia ja trepijooks näiteks) said viie nädala jooksul järjest läbi tehtud!

ma kõndisin üles kõigist Tartu treppidest (ja polnud olnud kunagi paremas vormis!); jõin ära jõetäie peedimahla (sidruni ja meega, sest muidu maitses jube pahasti); lubasin kõigile majaelanikele, et nüüd kohe, hiljemalt ülehomme; lasin ämmaemandal titte sünnituse esilekutsumisega ähvardada ja end tänaval narrida ("SA POLE IKKA VEEL SÜNNITANUD? MIS SUL VIGA ON?"); elasin oma tuhandele libatuhule rõõmuga kaasa nagu oleksid nad mõnusad silitused; vigisesin end kodus siniseks; pidasin tite paksuse hirmus moekalt dieeti ja ja ja..

nojaa. lõpuks tuli välja, et ta tõesti ootas midagi - lund. ööl vastu kümnendat sadas maa ilusti valgeks ja hommikuks olin ma ootamatult emaks saanud.

tuleb tunnistada, et härra jäi kümme päeva hiljaks, aga ilmus see-eest vägilasena - ta on pikk nigu sõnni siim!

___
(ahjaam, kodusünnituse lehele luban sünnitusloo saata. tsirkust sai kõvasti, nii et kes tahab, võib sealt piiluda. sellega läheb aega, sest härral pole veel nimegi)

täitsamees!

mitte muhvigi