27.3.12

25.3.12

plahvatus nr 2

üheainuma nädala jooksul on kiur-poiss õppinud:
puudutama-haarama-lükkama-tõmbama-kiskuma-näppima,
tahtma neid asju teha,
tahtma neid asju veelkord teha.

võiks järele teha. näiteks võtkem ette omandada kuu ajaga kätelkõnd, vietnami keel ja vee all hingamine. ja siis räägime uuesti.

värise, ontogenees!

plahvatus nr 1

kui rüsijää poolteist kuud tagasi hara lahte sisse trügis, ajas see kõiki vigisema.
külamehed käisid päid vangutades ringi ja teatasid, et ega enne maikuud nii hiline jää ei kavatsegi kuhugi minna. (vt ka eelmise aasta viginat: mantlisiil.blogspot.com/2011/05/jaatulek.html)
isa ei saanud ega saanud kalale.
kassid ei saanud kuidagi aru, et on märts ja aeg on möirgama hakata.
mina vingusin kõige rohkem: oleks siis ilus sile jää, mille peal saab uidata või uisutada. aga ei - mingid koletud hunnikud ja pirakad pangad. püüa sa titega töllama minna

kohe pärast kevade algust läks olukord päris käest. eilseks oli aias lumi känkraks ära sulanud ja paljastanud kõik ehitustööde jäägid ja koerte talvised patud.
lisaks tuiskas lörtsi (?!), ema kraapis aias junne ja höövlilaaste hekiäärde, isa murdunud oksi sisisevasse lõkkesse. meie kiur-poisiga vahtisime virilalt aknal, kuidas suits tiire tegi.
ja õhtul kuulutas ilmateade, et nüüd läheb põhjatuuleks ja hoopis jamaks.

aga võta näpust - täna öösel plahvatas kevad.
(kui kiuru näljakisa välja arvata, siis) hommikul tervitas kõrvu üks ununenud müha
rüsijää oli jäljetult kadunud
junnihunnikutele oli katteks peale sadanud tutikas lumi, mõnus nigu muusika
kõuts kuslap kusi mu magamistuppa ja läks siis kraavi kassidega möllama

20.3.12

läks!

Eile möödus Kiur-poisi sünnist 100 kriitikavaba päeva!
Nüüd võib lõpuks ometi ilkuma hakata. Et Kiur-poisil on arusaamatult karvased kõrvad ja jõmminina või et ta jalanumber on aastaajase oma. Või et ta, kurask, soristab kogu aeg sülle.
Ühe-teise üle võiks avaldada ka kiidusõnu. Näiteks oli esimene sõna hästi valitud - ükskord ta ütles "äge!". Lisaks kosub ta korralikult ja on omandanud elegantse voldibeebi mõõtmed. [Noore emana mainiksin ka asjalikku koostööd riidemähkmete, potimajanduse ja muu efemeerse tilulilu asjus]

Suure sünnipäeva puhul käisime pealinnas ning ostsime poiskesele kingiks kollase inhablaatori ja tolmuse pööningu. Blaatoriga saab äkki lõpuks selle nõmeda tatitõve ära hirmutada, pööningule on aga plaan ühel ilusal päeval elama kolida.
Pursuid! Õudne!

14.3.12

mu kurgupõhjas lauldakse hümni

vahtramahlvahtramahlvahtramahlvahtramahl!

10.3.12

noore ema märkmed IV - transport

Kui Pärispea ära külmab, pole kuigi lihtne leida radu, kus ringi kärutada võiks. Või mis ma ajan - on küll lihtne, sest radu on ainult üks. Niipalju kui traktorist Padar oma sinise põkaga heast südamest ette sõidab, sama palju saab noorhärra pruunis tõllas järele loksuda.
Aga kui süda väga kutsub Luidetele või Suurele Rannale, ent lumi on endiselt õel, tuleb hakata leiutama.
Ja näe, kohe tormavad kohale suurepärased leiutajad - üks Insenerist Sugulane ja üks Muidu Leidlik Sugulane.
Järgnevalt demonstreerin tulemusi.
1. variant
























vahendid: kandelina moodi asi, Suur Jope
ettevalmistusaeg: mõni minut titeväänamist
tulemus: alul elevantsustõbi, hiljem kangustõbi
(lisainfo: taamal kummuli paistab minu oma Paat)

2. variant
























vahendid: kollane salvo kelk, titekookon, külapealt laenatud tõllakile, kassidelt laenatud baikatekk
ettevalmistusaeg: tühine
tulemus: meenutab klaaskirstu, sõita saab kuhu iganes, noorhärral nohu
(lisainfo: ülemiselt pildilt paistab hara laht, alumiselt koer-vanaproua)

3. variant
























vahendid: tõld, kaks paari "tillusid", ühed eriti tillukesed
ettevalmistusaeg: kokku 20 min parajat pusimist (suuskade eemaldamine sillaületuseks + muu meelelahutus)
tulemus: tõllaga luidetel vhiuuuu!
(lisainfo: tõlla eest täname soome sugulasi)

4. variant
























vahendid: oranž kelk, titekookon, koormarihm
ettevalmistusaeg: minut sidumist
tulemus: sügavad jäljed ja uppumisoht

3.3.12

avatud on parkla

kirjasõna kuulutab

"Metskiuru kutsehüüd on terav spits ja hoiatushüüd sitt."
(Lundevall ja Bergström 2005. Põhjamaa linnud, lk 233)

noorsand vastab tunnustele.

1.3.12

anomaaliad

29. veebruar on äge ja ebanormaalne nähtus. kahtlemata:
























(keskpäev. talv. Eesti)